Tarbevee paisupaagid – õige paak, muretum elu

juuni 18, 2019
Tarbevee paisupaagid

Kuigi kõik paisupaagid näevad esmapilgul välja peaaegu identsed, on tarbevee- ja küttesüsteemides kasutatavad paagid tehniliselt kardinaalselt erinevad. Vaatame järgnevalt natukene täpsemalt, milles erinevused seisnevad ning mida need praktikas tähendavad.

Kõige olulisem:

– kõik materjalid ei sobi tarbeveesüsteemidesse – kütte paisupaakides kasutatkse joogiveesüsteemi sobimatut kummi

– süsteemide rõhud on erinevad – küttesüsteemi mõeldud paisupaak võib tarbeveesüsteemis lihtsalt lõhkeda

– paagisisene töötlus on erinev – küttesüsteemi mõeldud paisupaak hakkab tarbeveesüsteemis kohe roostetama

– joogivee kvaliteet – membraanpaisupaagis on tagatud vee pidev läbivool paisupaagist, puudub seisev vesi (näiteks Flamco Airfix A)

– hooldus – kontrolli paisupaagi eelrõhku umbes kord aastas

 

Paisupaagi toimimise põhimõte

Paisupaagi põhiline ülesanne on kompenseerida vedeliku temperatuuri tõusust tekkivat paisumist. Paisupaagid jagunevad ehituselt kaheks:

  • membraanipaisupaagid – gaasilist keskkonda ja vedelikku eraldab teineteisest kummist membraan
  • kottpaisupaagid – gaasilist keskkonda ja vedelikku eraldab teineteisest kummist kott

Kütte paisupaakides on tihti kasutusel SBR (stüreenbutadieen) kumm, mis ei sobi kasutamiseks tarbevee puhul. Tarbevee süsteemidesse sobivad vaid EPDM (eteenpropeendieem) või butüül kummid.

Samuti tuleb meeles pidada, et kütte paisupaakide maksimaalne töörõhk on vaid 3-6 bar, tarbevee paisupaakide puhul aga 8-10 bar – see tähendab, et hoolima kasutatud kummi tüübist, võib küttesüsteemi mõeldud paisupaak tarbeveesüsteemis lihtsalt lõhkeda.

Membraanpaisupaak, voolujagajaga

Membraanpaisupaak, voolujagajaga

 

 

Membraanpaisupaak vs kottpaisupaak – hind vs kvaliteet

Mis on aga tarbevee paisupaagi EPDM koti ja butüül membraani vahe? EPDM kummi soodsama hinna tõttu on kottpaisupaagid enamlevinud. Sellise ehitusega paisupaagi kasutamisel seisab süsteemi vesi koti sees, kontakt paagi korpusega puudub. Samas, tulenevalt paagi konstruktsioonist puudub kotis püsiv vee tsirkulatsioon – paaki jõudev uus ja paagis seisnud vana vesi segunevad aeg-ajalt, mille tulemusel langeb vee kvaliteet.

Membraaniga tarbevee paisupaagid lasevad aga tänu oma ehitusele ja voolujagajale pidevalt veel paagist läbi voolata, tekitades püsiva tsirkulatsiooni (näiteks Flamco Airfix A seeria paagid). Pidev ringlus hoiab ära kahjulike bakterite tekke. Lisaks, butüül membraanid hoiavad ära ka lõhna, värvi ja maitse kõrvalekalded – selle tulemusena on vee kvaliteet alati parimal võimalikul tasemel.

Eraldi tasub tähelepanu pöörata, et membraaniga tarbevee paisupaagi sisemus on spetsiaalse oksüdeerumist takistava kattega ning ei roosteta. Kütte paisupaagid on aga seespool katmata, mistõttu hakkavad nad kohe roostetama, kui neid tarbeveepaigaldises kasutada.

Membraanpaisupaagi kasuks räägib ka tõsiasi, et membraanid ei veni ja ei hõõru vastu seina, erinevalt kottidega lahendustest. Selle tõttu on membraanpaisupaakide tööiga umbes kaks korda pikem kui kottpaisupaakidel.

 

Kottpaisupaak

Kottpaisupaak

Paisupaak vajab hooldust

Kord aastas tuleb kontrollida paisupaagi eelrõhku. Tarbevee paisupaagi eelrõhk tuleb seadistada 0,2 baari külmavee trassirõhust madalamaks. Näide: 100 l soojaveeboiler, trassi rõhk 4 bar, kaitseklapi rõhk 8 bar – õige tarbevee paisupaak Airfix A8 l ja eelrõhk 3,8 bar.

Kokkuvõttes – õigesti valitud paisupaak aitab vältida ülemäärasest hooldusest või pidevast remondist tulenevat aja, raha ja närvikulu.